Eestlastel on mingi lollakas komme välismaalastele sisse sööta verivorsti ja oodata sealt mingit enneolematut reaktsiooni. Kusagilt on sugenenud arusaamad, justkui verivorst on miskit Eesti ainomast ja jube eksootika, või vähemalt mingi Ida-Euroopa kiiks. Tegelikkus on aga midagi muud, veretoidud on pea kõikides kultuurides esindatud, mingil põhjusel läksid need 70ndatel moest välja ja viimase põntsu andis 90ndatel hullulehma tõbi. Aga tagumine aeg on veretoidud tagasi tuua ja käesolev retsept on lihtsalt fantastiline. Endale ebaselgel põhjusel olen ma verivorsti tegu pidevalt edasi lükanud ja ma olen ülimalt rahul, et lõpuks sai ette võetud. Käesolevat vorsti verivorstiks on ehk isegi palju nimetada, ma nimetan seda verega vorstiks, põhimassilt on tegu siiski lihavorst. Aga kombinatsioon veri, päikesekuivatatud tomatid, suitsutatud paprika ning tšillid on lihtsalt fantastiline.
1 kg seakaela
250 g verd
60 g keedetud tatart
100g päikesekuivatatud tomateid
200 g külmsuitsu peekonit
1 g koriandri seemneid
3 g suitsutatud paprikat
2 g paprika pulbrit
1 g vürtsköömneid
1 g tšillit
2 g pipart
15 g soola
Läbi suure plaadi teha hakkliha ja segada kokku tatra ja maitseainetega. Kui mass hakkab ilusti kokku mätsima lisa päikesekuivatatud tomatid ja hakitud peekon. Soovitan suhteliselt suured tükid jätta. kui lisandid on ilusti sisse segatud lisa juurde verd. Mina kasutasin verepulbrit , see on odav ja tohutult mugav toode. Vaja segada 1 osa verepulbrit 4 osa külma veega, soovituslikult vispliga ja hoolega jälgida , et klimpe ei jääks. Vett on mõistlik pulbrile kahes osas lisada aga seguneb tegelikult väga kenasti. Kui veri on kokku segatud, siis lisada see vorstimassile, aga segada täpselt nii palju, et veri oleks ühtlaselt massi segatud ja toppida sea soolikasse. Mina tegin neist sellised junni laadsed rõngad. Variant A) lase vesi tõusta 80 kraadini ja maitsesta soola, loorberi , koriandri seemnete ja pipraga. Lase vorstil selles vannis olla nii 45 minutit ja vaata et vesi ei tõuseks üle 80 kraadi. Selle tulemusena vorst säilib paremini ja soovi korral on võimalik seda külmalt serveerida (või praadida).
B) Viska nii sama grillile/pannile. Mõlemad variandid töötavad suurepäraselt.
Omale kommentaariks, järmine kord kasutada tomatipastat ja olla tšilliga lahkem. Samuti võiks peekoni ära pruunistada , see annaks tekstuurile äki juurde.
No comments:
Post a Comment