See gazpacho erineb kõikidest teistest gazpachodest töömahukuse poolest, aga see vaev maksab dividende maitses. Alljärgnevalt ma ei lisa koguseid, kuna tegu on eelkõige tehnikaga ja kogused tuleb igal ühel vastavalt maitse eelistustele ja tooraine kättesaadavusele ise timmida.
Igatahes kõige aluseks on tomatid. Kõige küpsemad, kohe-kohe hukka minevad tomatid on ideaalsed. Neile tuleb siis terava noaga otsa rist lõigata ja nii 30 sekundiks keevasse vette visata. See järel välja võtta ja jäävette pista. Me ei taha tomatit küpsetada! Selle protsessi tulemusena lööb tomat oma koore lahti ja saab ta lihtsa vaevaga ära koorida. Kui tomatid on kooritud tuleb nad lõigata sektoriteks, roheline osa eemaldada ning ära fileerida. See tähendab seemnete eemaldamist viljakehast. Seemned tuleb visata blenderisse ja püreestada ning läbi sõela ajada. Alles jäänud viljakeha peeneks hakkida.
Teine parajalt tüütu samm on paprikate röstimine ja koorimine. Selleks tuleb nad gaasipliidi põleti kohal korralikult mustaks põletada ja see järel kaanega kaussi paariks minutiks seisma. Muuseas selle protsessi tulemusena võivad naabrid hakata kahtlustama, et tee olete karmimat sorti kanepisõltlane, ehk siis vent on mõistlik maksimumiga tööle panna. Röstitud paprikad annavad selles retseptis supile keha ja magususe. Kui paprikad on paar minutit seisnud ja jahtunud, tuleb nad terava noaga voolava vee all puhtaks kraapida. Igal juhul tuleb vältida põlenud paprika naha suppi sattumist, isegi väikesed tükid võivad kogu supi vastikuks muuta. Kui paprikad on puhtad, siis tuleb nad hakkida nii umbes poole sentimeetri suurusteks tükkideks. Ma eelistan paprikaid pisut suuuremateks tükkideks jätta, kuna röstitud paprika hamba all on mõnus.
See järel tuleb võtta väiksem pikk kurk. Väiksem see tõttu, et siis seemned on veel mahlased ja koor pehme. See kurk tuleb paari mm kuubikuteks hakkida. Lisaks tuleb peeneks hakkida veel üks peotäis rohelist sibulat ja endale sobilik kogus tšillisid.
Aga see pole veel kõik. Nüüd tuleb uuesti blender võtta ja sinna visata üks ilus kausitäis kõige küpsemaid ja magusamaid kirsstomateid, paar küüslauguküünt, pigistada laimi mahla, surakas või paar balsamicot ja worchestershire kastet ning hea lahmakas parimat oliiviõli, mida süda raatsib kulutada. Lisaks maitsestada soola, pipra, vürtsköömnete ja suitsutatud paprikaga. Juhul kui tõesti pole kätte saanud magusaid tomateid, võib lisada sutsu pruuni suhkurt. See kõik tuleb blenderis põhjalikult sodiks lasta ning läbi sõela ajada.
Kõik eelnevad etapid tuleb nüüd põhjalikult ühes potis kokku segada ja paar korda saumikseriga pulseerida, see toob supi ilusti kokku. Nüüd tuleb kõige keerulisem osa, supp peab üleöö seisma ning alles siis lõplikult maitsestada. Serveerida hakitud värske basiiliku, lusikatäie mascarponega ja peale piserdada sahmakas kõige paremat oliiviõli, mida süda raatsib kulutada.
Plaan B. Kui kõike seda ei viitsi teha, siis viska kõik ülalmainitud komponendid blenderisse ja saad ka igati OK gazpacho.
No comments:
Post a Comment